reede, 20. juuli 2018

Be spontaneous

Kuigi ma tegelikult pole täielikult tagasi saanud blogimise lainele siis sellest olenemata, mõtlesin Teiega jagada enda emotsioone enda järjekordsest reisist.

Enne suve algust rääkis mulle sõbranna, et tal on sooduskaart kahele Soome väga odava hinnaga. Otsustasime kindlasti minna aga vaadata jooksvalt, kuidas meil mõlemal selleks töö ja igasuguste muude plaanide kõrvalt ühist aega oleks. Otsus minekuks toimus aga arvatust palju kiiremini. Kujutasin ette ise, et ilmselt plaanime palju ette ja mõtleme kõik läbi, kuid ei.. Mineku otsus tuli hoopis teisiti. Olin olnud mitu ööd järjest tööl ning üsna kurnatud nii, et pärast viimast tööpäeva magasin 16h järjest ning ärkasin järgmise päeva õhtul. Mäletan, et olin ikka väga väsinud ning tundsin, kuidas tahaks kuskilt ära minna nö. pisikesele puhkusele. Kirjutasin sõbrannale, et mis arvad kui läheks juba homme Soome. Muidugi oli ta nõus nii, et reaalselt ühe tunniga olid meil ostetud laevapiletid, bussipiletid ja bookitud ööbimiskoht. Sellest hetkest oli minul aega 8 tundi, et pakkida asjad ja jõuda bussile. Enda plaanist emale rääkides sain väga segase pilgu ja ilmselt mõtles ta, et töötasin ja magasin ennast peast soojaks. 

Igatahes, piletid olid olemas ja tagasiteed polnud. Mis seal ikka hakkasime siis mõlemad pakkima ja arutama, et kuidas või mida me teeme. Kindlat plaani me siiski paika ei pannud ja see meeldis mulle kõige rohkem. Tegime täpselt seda, mis tuju oli. 

Ööbimisest natuke rääkides siis mõlemad sõbrannaga otsustasime, et prooviks esimest korda airbnb kaudu apartmenti leida. Alguses olin veits skeptiline, kuid leidsime endale täpselt kesklinna ilusa pisikese korteri ning kogu see süsteem (broneerimine, maksmine, võtmete saamine) oli imelihtne. Jäin ise väga rahule ning edaspidi ilmselt hakkan enne vaatama sealt mingit kohta kui hotelle. Samuti polnud see üldse mitte kallis. Seega soovitan seda kõigile, kes tahavad reisil ennast tunda natuke kodusemalt. Korter oli  ühetoaline, väga avar ja heleda sisustusega. Inimene kellelt korteri saime oli noor naisterahvas ning väga meeldiv ja tore inimene. Lisaks tänu sellele, et võtsime airbnb'ga korteri saime lahkumisaega omanikuga läbi rääkida ning olla seal kauem, kui alguses räägitud oli. 

Reisi esimesel päeval otsustasime, et me kumbki ei taha mingit "shoppame hulluks" reisi teha ning otsustasime, et selle asemele avastame linna ning käime nii palju ringi kui jaksame. Mõeldud, tehtud. Me käisime nii palju ringi ja nägime nii palju ägedaid kohti ja see reis oli nii mõnus, et juba seal kohapeal hakkasime mõtlema kuhu siis järgmiseks minna. Hommikul kodust lahkudes valisime lihtsalt mingi suuna ning alles koju tagasi tahtes võtsime kaardi kätte. 

Spontaneity is the key!

Kindlasti kordab selliseid reise, sest sellest on meeletult toredad mälestused olenemata, et me ei planeerinud põhimõtteliselt midagi ette.






kolmapäev, 6. juuni 2018

Esimesed disainid ja näituse avamine


Heya!!


Alates veebruarist olen tegelenud ühe projekti kallal, millest ma pole mitte kuskil avalikult rääkinud. Lõpuks olen selle täiesti valmis saanud ning mul on suur heameel sellest ka lõpuks oma blogis rääkida.

Nimelt oli meil vaja koolis teise kursuse lõpuks teha oma näitus. Mina olin algusest peale kindel, et ma tahan selleks õmmelda oma esimese kollektsiooni. Olen sellest mõelnud alates esimesest aastast aga see jäi kogu aeg ainult mõtteks... Õnneks vaid selle hetkeni, mil sain teada, et tuleb näituseprojekt ja siis ma mõtlesin, et kas nüüd või mitte kunagi... Mida ma veel ootan?

Veebruaris siis kipsiga kodune olles tegin oma esimesed kavandid ning sealt see kogu asi pihta hakkas. See oli  üks väga raske ja pikk protsess, sest lihtsast ja algelisest kavandist pidi lõpuks saama valmis reaalne asi . Alguses oli kogu töö üsna idividuaalne ning sain ainult ise teha. Lõpuks kui aga kollektsioon oli valmis õmmeldud siis oli mul idee nendega ka fotoshoot teha ja siis tulid mängu modellid, fotograaf, juuksur jne. Õnneks sain endale tiimi kiirelt ja kergelt kokku, mis oli väga positiivne. Kõige keerulisem oli leida naismodelli, kes oleks minu keha mõõtudele ligilähedal, sest terve kollektsiooni olen õmmelnud enda mõõtude järgi. 
Kui tiimi olin kõik liikmed saanud siis ei kujutanud ma alguses üldse ette, kuidas nad omavahel klapivad.  Lõpuks fotoshoodil olles olin ma nii õnnelik, sest kõik läks väga plaanipäraselt ja tol hetkel ma sain aru, et mu valitud tiimikaaslased olid ainuõige valik. 

Isiklikult olen oma tööprotsessi ja lõpptulemusega tohutult rahul ning jagan oma tööd uhkusega. 
Kindlasti soovin tänada oma mentorit, kes aitas mind selle protsessi juures palju ning kindlasti enda super tublisid tiimikaaslaseid. Ilma Teieta poleks see võimalik olnud!

Hetkel on mu näitus üleval Tartu raudteejaamas ja seda on võimalik seal näha kuni reedeni (08.06). 
Minge piiluge ja kindlasti väike tagasiside oleks armas!!

Disain, stilistika, fotolavastus, jumestus: Angelica Angel Saarna
Fotograaf: Maria Adelina Põhjala
Soengud: Gretel Agneta Saarna
Modellid: Raimond Väikene, Kätlin Kõnd, Gretel Agneta Saarna




reede, 4. mai 2018

EESTI BLOGIAUHINNAD 2018

Olen päris kaua jälginud sellist üritust nagu Eesti blogiauhinnad. Õigemini täpselt nii kaua, kui bloginud olen. Igatahes olen mõelnud igakord, et tahaks osaleda aga miski on mind tagasi hoidnud. Nüüd esimest korda otsustasin siiski sellel osaleda ning registreerisin ennast 2 minutit enne registreerimise lõppu ära. Kui mitte nüüd siis kuna veel? 



Tegelikult on selle registreerimisega natuke naljakas lugu ka või siis piinlik. Otsustasin enda blogi panna noorteblogide kategooriasse, sest ei tahtnud enda blogile kindla teemaga kategooriat valida. Blogin ma ju tegelikult kord sellest ja siis tollest. Ja siis täna, kui on esimene päev, mil saab hääletada ja ma olen seda oma sotsiaalmeedia kanalitel juba vaikselt jagama hakanud, avastasin ühe asja. Kategooria, mille alla oma blogi panin on alla 18 aastastele.. Ma veel mäletan kuidas lugesin seda aga meelde jäi, et 18 kaasa arvatud. Esimene emotsioon oli ehmatus, olin täiesti kindel, et ma ei saagi osaleda. Otsustasin ruttu kirjutada EBA2018 korraldajale. Ma olen nii tänulik talle, sest ta oli, et võin siiski sinna kategooriasse jääda..See oli meeletu kergendus. Piinlik oli ka, ise 18 ja loen valesti aga eks ma siis teen näo, et olen alaealine ikka. 

Seega kallid lugejad, ma oleksin väga tänulik, kui Te minu poolt hääletaksite. Hääletamine on avatud kuni viimase 31.maini.  Hääletamiseks leiate lingi SIIT ja minu blogi leiate NOORTEBLOGIDE kategooriast!
PÄIKEST!