laupäev, 6. veebruar 2016

Français

Täpselt nädal tagasi sain suure üllatuse osaliseks. Nimelt vanemad otsustasid mind prantsuse keele kursustele saata. Muidugi mitte vastu minu tahtmist. Tegelikult algselt oli plaan, et sinna läheb ema ning ega ma ei jätnud muidugi mainimata, et tahaksin ka ise minna. Ma ei mõelnud seda muidugi väga tõsiselt ja olin nõus, et ema läheb, sest materjalidele oleksin saanud ikka silma peale visata. Neljapäeval koju tulles ja söögilauda istudes ütles isa, et neil emaga on mulle üks uudis. Esimesed mõtted mis peast läbi käisid olid muidugi, et huvitav millega ma nüüd hakkama sain. Kui nad aga ütlesid, et otsustasid hoopis, et mina lähen kursustele olin väga elevil. Kursused olid ju juba samal päeval!

Alguses suutsin juba üle närveerida ja öelda, et ma ikka ei taha ja ei julge. Pärast kursust olin aga super rahul. Esiteks see õpetaja, kes on elanud aastaid Prantsusmaal ja kes õpetab huvitavalt, teiseks seltskond, mis on väga sõbralik. 

Mis kõige parem?  ÜLISUPER oli seda keelt jälle kuulda ja rääkida. Emotsioonid olid kursuse lõppedes kirjeldamatud. Kursused toimuvad igal neljapäeval ja kestavad mai lõpuni. Loodetavasti kooli kõrvalt jõuan ilusti käia seal.
<a href="http://www.bloglovin.com/blog/14700009/?claim=cgkfhf8zycz">Follow my blog with Bloglovin</a>



Kommentaare ei ole: